Ja ongi läbi. Tunded on segased – ühelt poolt tõesti väga juba tahaks koju tulla, tahaks kohutavalt kõiki näha, tahaks kodust toitu (alustuseks näiteks teeks endale ühe suitsuvorsti-kodujuustu-võileiva), tahaks palavuse käest pääseda (umbes veebruari keskpaigast on temperatuur jälle tasapisi tõusma hakanud ning praegu jõuavad maksimumid juba 31-32 kraadi kanti), teisalt on see tänane pakkimine päris kurb olnud – oleme siin nii pikalt elanud, et tundub, nagu oma kodu ja oma kodusaar tuleb maha jätta. Ja paistab, et teostub kõige mustem stsenaarium: vaatamata märtsikuule jõuame me koju -20 kraadises pakases, õudne, no õnneks on mütsid-kindad olemas.
Viimasel ajal pole enam kirjutamiseks eriti aega ega jaksu olnud, oleme üritanud veel võimalikult palju tegutseda ja kõik lemmikrannad, -restoranid ja -massöörid viimast korda üle vaadata, viimastel päevadel (okei, nädalatel) toimus ka veel hoogne shoping suvehooajaks ning kingituste otsimine. Ja ega hetkelgi väga palju aega ei ole (teeme vist veel kõige viimase rannatiiru), seega panen lihtsalt üles väikese pildipopurrii viimastest nädalatest.
Laste suur lemmik, vesipühvel (water buffalo on siin halvustav väljend valgete kohta)
Palm piduehtes vabariigi aastapäeval
Väike “puhkus” Tao saarel
Viimane ühine õhtu rannas
Ja õhtupimeduses lasime hüvastijätuks lendu ühe hiina laterna
sulpstais 